Pagula on koht, kuhu tulla, kui pole kuhugi minna. See on koht, kus kella võtan maha, ega karda, et aeg kaob ära. See on koht, kus ollakse üksteisele toeks ja abiks ka siis, kui me oleme erinevad. See on koht, kus elab hool ja mõistmine. See on koht, kus nutt on tugevus ja mitte nõrkus. See on koht, kus metsas võib karjuda, kui tuju on paha. See on koht, kus sünnivad imed. See on koht, kus igal elul on oma koht ja väärtus, ka väga väikesel elul. See on koht, kus saab puhata, kui und ei tule. See on koht, kus on südamerahu ja elab hingesoojus. See on koht, kus võib süüa kaks kaneelisaia, ega pea kartma paksuks minemist.
Anu, Pagula perenaine 2022